fasf asf asfasf
asfafasfasf
asfasfas
sasf
dasdasdas
sdadasdas
sdadasdas
sdadasdas
sdadasdas
sdadasdas
4 minutit
Raamat – kas kott tähti või savitahvel?
Ameerika maalikunstnik Philip Guston olevat kord viinud Itaalias oma noored kolleegid Piero della Francesca freskosid vaatama. Noored maalikunstnikud, kes olid harjunud uuema kunstiga, ei olnud freskodest kuigivõrd vaimustunud. Näiteks olevat üks kurtnud, et kõikidel tegelastel on nii tuimad ilmed, kuigi ühel freskol torgatakse kellelegi oda kõrri. Selle isiku nägu peaks olema tardunud grimassiks, mitte ennastunustavalt kaugusse vaatav. Gustoni see aga ei heidutanud. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et realismitaotlus tänapäeva mõistes polnud tol ajal oluline. Piero tegelased on sümbolid, abstraktsioonid, nad on inimese kui sellise võrdkujud.1
See esmapilgul tühine tähelepanek avab ka Gustoni enda loomingut. Guston, kes oli 1950ndatel tuntud abstraktse ekspressionistina,…
See esmapilgul tühine tähelepanek avab ka Gustoni enda loomingut. Guston, kes oli 1950ndatel tuntud abstraktse ekspressionistina,…
Audaku katsepunkt Viidumäel on veidi eksitav nimetus, sest see ei ole „punkt“, vaid terve omaette botaanikaaed, kus kasvab üle viiesaja põneva võõrliigi, peamiselt puittaimed. Pildil okaspuude sordid.
Olev Abner
4 minutit
Audaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal
1961. aasta 1. detsembril alustas Kloostrimetsas ametlikult tööd Tallinna botaanikaaed (TBA). Kuid selle kollektsiooni tarbeks koguti juba 1951. aastast teiste asutuste egiidi all Eestist ning Nõukogude Liidu botaanikaaedadest, uurimisasutustest ja puukoolidest dekoratiivtaimi ja käidi ka ekspeditsioonidel. 1959. aastal alustati taimede üleviimist Tallinna idaossa Kloostrimetsa plaanitava botaanikaaia territooriumile. Taimede introduktsioon jätkus botaanikaaias, loodi dendrofloora rikastamise programm ja leiti, et seniseid töid on vaja jätkata suuremas ulatuses.1 Dendroloog Aleksei Paiveli2 eestvõttel lähtuti võõrpuude introduktsiooni efektiivsuse suurendamiseks 1949. aastal Venemaal ilmunud teadusuuringu alusel astmelisest aklimatiseerimisest. See seisnes introdutseeritavate taimede järkjärgulises edasi nihutamises territooriumil, kus kasvukohatingimused on loodusliku levikuareaali ja introduktsiooni lõpp-punkti tingimuste vahepealsed,…
Ukraina kunstnik Viktoria Berezina maalis Mondo noortele suunatud kliimaaktivismi kampaania #IShareHerPower raames aprillis Narvas teose,
mis on inspireeritud Keenia aktivistist Elizabeth Wathutist.
Veronika Mozberg
4 minutit
Kellel on õigus väärikale elule?
„Igal inimesel siin planeedil on õigus väärikale elule, aga kliimamuutused piiravad neid põhiõigusi,“ ütles Keenia keskkonnaaktivist, 2019. aastal Aafrika keskkonnainimeseks valitud Elizabeth Wathuti aprillis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel keskkonnaõigluse konverentsil.1 Wathuti kodukohas on kliimamuutused kaasa toonud ekstreemsed ilmastikuolud: pikenenud põuaperioodid, äkkvihmadest tingitud üleujutused ja tugevamad tuuleiilid. Põud ei lase saagil kasvada, vihmavalingud uputavad klassiruumid2 ja tormid viivad majadelt katuse. Sellega kaasneb nälg, pooleli jääv haridustee, süvenev vaesus ja katkenud elud. Wathuti seisab selle eest, et tegutsetaks üheskoos ning õiglaselt toetataks neid, kes selliste katsumustega rinda pistavad.
Meie koos teiste globaalse põhja riikidega kanname vastutust, sest kui keskmise keenialase süsinikujalajälg on 0,4 tonni,…
Meie koos teiste globaalse põhja riikidega kanname vastutust, sest kui keskmise keenialase süsinikujalajälg on 0,4 tonni,…
