Uus plokk, pilt vasakul
Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme?
Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. Kohalikud konfliktid keskkonnaküsimustes ei rauge, vaid nende arv kasvab järjekindlalt, näiteks on keskkonnakonfliktide andmete kogumise…
Tähelepanekuid alustavale teadlasele
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? Ja kas minul on õigust sellisele küsimusele ülepea vastata … Olles nüüdseks juba üle 20 aasta töötanud nii ülikoolides kui teadusasutustes, nii teadlase kui ka teadusalal nõustaja ja korraldajana ning olles vaadanud teadussüsteemi…
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei…
Uus plokk, pilti ei ole
ÕSi võimalikkusest
Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti…
ÕSi soovitused on töös
ÕSi tegevuskavas on kokku lepitud, et ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega.1 Alates 1999. aasta ÕSist on keelekorralduses võetud suund2 liikuda käskivalt ja keelavalt suunava ja soovitava poole. Vaatamata sellele on ÕSide soovitusi hakatud tõlgendama käskudena ja mittesoovitatavaid keelendeid keeldudena. Soovitused on jõudnud hinnanguna õige-vale ka eesti keele õpetusse. Sõnavalik ja…
Raamat kui maailm
Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu…
Kõik saidid, ilma sektsioonita vertikaalne

armastuse kabinet: ma kohtusin ühe mehega II

Popkultuuriankeet: maria kallastu
Kõik saidid, ilma sektsioonita horisontaalne

DJ-ankeet: Melih

mariin k. – rose skin (Seksound, 2025)
Kõik saidid

Exit Safe Mode – Dual (Exit Safe Mode, 2025)

Duo Ruut – Ilmateade (2025)
Vikerkaar

Kriisid kaelas, kriisid silmapiiril
Migratsioonikriis, energiakriis, koroonakriis, geopoliitilise olukorra muutumine plahvatusohtlikuks. Rahvusvahelise majanduse liikumine sulgumise suunas, mis lõhub väljakujunenud koostööahelaid. Eelarvete kriis. Läheneva ökokriisi ilmingud – sagenevad metsatulekahjud jms. Oleme juba mõni aeg tagasi ületanud keskkonna…

Stoikute paeluv ja pöörane filosoofia
Koos sektsiooniga, logoga

Nad on valmis ja ootel
Oli soe ja vaikne suvepäev. Rand oli inimesi täis ning laisalt kohisev meri paitas puhkajate meeli. Aulise jaoks oli too pärastlõuna aga nukker. Ta oli Pärnu linnaorkestrist hiljuti lahti lastud ja nüüd konutas õnnetu mees juba mitmendat tundi ühes mereäärses baaris. Mingit tahtmist polnud tal rannaliival ühes muu rahvaga päikest võtta. Polnud ka ühtegi sõpra ega tuttavat, kellele oleks saanud oma muret kurta. Vaid turistid ja kohalikud soome pensionärid istusid laudade taga, lobisedes lakkamatult pagan teab millest. Aulis keeras end baaripukil ringi ja…
Koos sektsiooniga, tekstiga
Sektsiooni pealkiri
ÕSi-tegu lõpusirgel
Kirjakeele normi alus. Maailmas on haruldane – kui mitte ainukordne –, et seadusega antakse sõnaraamatule õigusliku normi jõud. Sellist õigusliku keelenormi võimu ei ole sajandite vältel olnud isegi kõige tuntumal keelelist puhtust ja korrektsust nõudnud, XVII sajandil algatatud Prantsuse Akadeemia sõnaraamatul.…

Avara maailmavaate ja sügava helitunnetusega dirigent
Esmakursuslasena avaldasid Sirbis artikli*, kus oled välja toonud EMTA üldhariduslikud murekohad. See tekitas väga palju vastukaja. Palun räägi selle taustast.
Ma tulin ju otse Tartust, kus on eriti üldhariduse mõtestamine hoopis teine. EMTAs ootasin midagi samalaadsest,…
Ruudustik

Intellektuaal Unt?
„Painajalik sundmõte” (Tallinna Kirjanduskeskus, 2024) on ühelt poolt oluline publitsistikakogumik, mis ühendab kõiki Mati Undi aastail 1997–2005 Sirbis avaldatud kolumne, mida väljaandjad on avaldamiskoha järgi nimetanud veerukirjadeks. Sellisena on see huvitav kultuuriajaloo dokument, milles üsna vabas vormis ja parasjagu poleemiliselt arutletakse sajandivahetuse olulisemate poliitika-, tehnoloogia- ja teatrisuundumuste üle. Teiselt poolt on see ka mõtteline järg kolmele nn argimütoloogia seeria raamatule „Argimütoloogia sõnastik 1983–1993” (Kupar, 1993), „Vastne argimütoloogia” (Vagabund, 1996) ja „Sirise, sirise, sirbike” (Sirp, 2003), millest viimane on sisuliselt omaaegne lühike best of variant siin kõne all olevast kogumikust. Nii et raamatus kõnelevad ilukirjanduse looja…

Kirjanik loeb. Maarja Pärtna

Juuni, 2025
5. mail esitles Mihkel Mutt oma teost „Tartu tuld toomas” Solarise Apollos, autoriga vestles Andrus Kivirähk. Raamatut esitleti ka 8. mail Tasku Rahva Raamatus, kus autoriga vestles Toomas Kiho.
5.–10. maini toimus Tartus rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista.
7. mail toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek.
7. mai kirjanduslikul kolmapäeval linastus Raivo Kelomehe film „Luulur”, mis portreteerib Jaan Malinit.
7. mail kohtus Tallinna Südalinna raamatukogus lugejatega Mart Juur.
8. mail toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Kerttu Soansi ja Anne Daniela Rodgersi raamatu „Ilu loob rahu” esitlus.
8.…

Prima Vista 2025
Avapäeval, 5. mail oli suur osa programmist pühendatud saksakeelsele kultuurile ja baltisaksa kihistusele siinses kultuuriloos. Päeval toimus Saksa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZFA) algatatud kirjandusvõistluse „Lehekülg lehekülje haaval / Seitenweise”…

„Proua Dalloway” 100

Viimane õlekõrs
„Kristus on ristil, Kristus on ristil, Kristus on ristil, Kristus on ristil, Kristus on ristil, Kristus on…”
Aga ta ei laulnud seda niisama laa-laa-lal-lal-laa, vaid laulis nii, nagu ortodoksi kirikus lauldakse, ja laulsid ainult naiste hääled, pehmed, sulnid, kõrgemad ja madalamad, hingest laulsid, väga ilusasti laulsid… nagu inglite koor… Ma sulgesin silmad ja andusin hüpnotiseerivatele häältele, mis kandusid läbi külmkapi minuni vanast Bütsantsist. Tundsin, kuidas pisarad kohe voolama hakkavad, mõni hetk hiljem hakkas õudne, ja ma tegin silmad…
Slaider, horistaalne